Inimese aju aga paraku saab väga suure osa informatsiooni visuaalse teabe kaudu ja seega ei saa ju panna mitteisuäratavaid pilte inimestele reklaamimiseks. Huvitav aga, kui kiirsöögikohtade kliendid sellise asja peale kurjaks ei lähe, kas restoranis minnakse, kui ettetoodud toit ei vasta väljanägemiselt ootustele? Kas see juhtuks sellepärast, et nad maksid rohkem raha, et ootused on kõrgemad või et nad ise peavad end tähtsamateks?
See, kuidas reklaamid inimesi ahvaltevate pakettidega salakavalalt petta üritavad, on tegelikult igapäevane nähtus - laevareisid, kuhu lisatasud on ära peidetud või muud voucherid, kus on tegelikult mitmeid lisatingimusi, mis odavamat hinda enam ei anna.
Fiske (1996) raamatu järgi on kolm punkti, mis tegelikult mõjutab seda, kuidas inimesed visuaalset infot interpreteerivad: mingile grupile inimestele iseloomulik uskumuste süsteem, illusoorsete uskumuste süsteem (valed ideed või vale arusaamad), mis on kontrastiks tõelise või teadusliku teadmisega ja üldine tähenduste ja ideede loomine.
Ma tooks sellest omad järeldused - inimestegrupiga (või mõnes kultuuris, samade uskumustega grupis), kus on harjutud saama just seda, mida välja reklaamitakse, võivad isegi sellised burgerid, mille väljanägemisest paljud ei hooli, väga palju pahameelt tekitada. Samuti on tähtis võrdlusmoment - mida suurem on kontrast oodatava ja reaalse vahel, seda rohkem me seda erinevust ka märkame. Viimane on see, kuidas iga inimene isiklikult on omale tähendusi ja sellest tulenevalt ootuseid loonud.
Kasutatud kirjandus:
Fiske, J. (1996) Introduction to Communication Studies. London and New York: Routledge
No comments:
Post a Comment