Kokkuvõtvad mõtted..

Eelmise nädala loengus vaatasime paljusid erinevaid pilte, mis inimesi kuidagi visuaalselt kõnetasid. Huvitav on tegelikult kuulata, kuidas erinevatel inimestel piltidega nii erinevad mõtted ja seosed tulevad. Meie rühma pildist oli ka minul endal hoopis teine arusaam, miks just see pilt meie pildistamistest kõige rohkem silma jäi. Aga see ongi kõigil nii - inimesed loovad igaüks just oma kogemuste põhjal tähendused ja käituvad vastavalt oma varasematele kogemustele. Ka ise võib aastate pärast sama pilti vaadates hoopis midagi erinevat näha, sest vahepeal on kogemused midagi juurde õpetanud.

Türgis oli hiljuti (tegelikult suve alguses) suur mäss. Kõik algas väikese grupiga inimestest, kes tahtsid kaitsta linna ühte parki, mis taheti maha lõhkuda ja selle asemele kaubanduskeskus ehitada. Türgi võimud aga ei tahtnud mässust midagi kuulda ja saatsid kohe politseinikud (tegelikult rahumeelseid inimesi) maha suruma ja seda väga vägivaldsete meetoditega. Türgi inimesed samas jagasid oma muret üle kogu maailma ja kõigil inimestel oli jällegi oma arvamus, aga enamasti taheti siiski rahumeelseid inimesi toetada. Siin on ilmselge puudulik kommunikatsioon või suutmatus oma rahvast kuulata võimude poolt. Ka seal on väga puudulik sõnavabadus, kui esimese asjana tahetakse probleem "ära kaotada". Nagu mässud ja sellega seotud meeleheide ikka, levis see üle maailma ja nüüd teavad sellest kõik.

See info kiire levik on ühest küljest väga hea, sest just sellised mured jõuavad seega kiiresti väga suure hulga inimesteni. Samas jaguneb sellega vastutus ja mida suurem grupp inimesi asjaga seotud on, seda vähem tuntakse kohustust ise aidata, "sest kõik teised võivad ju sama hästi aidata, miks pean seda mina tegema". Grupikäitumise uuringud näitavad, et isegi tänaval haigeks jäänud inimesel tasub abi saamiseks pöörduda kindla inimese, mitte grupi poole, sest niiviisi saab ta abi palju kiiremini. Lisaks vastutusele näitab see kiire internetikaudne infolevik ka seda, kuivõrd suures mahus inimesed tänapäeval infotehnoloogilistest vahenditest sõltuvad on. Danah Boyd kirjutas ka Facebookiga seoses postituse - nüüd saavad ka 13-17 aastased "avalikult" oma postitusi jagada. Facebook olevat küll mitmel korral kinnitusi küsinud ja üritanud väga selgeks teha, et postitus on "avalik", aga lapsed, teismelised ja täiskasvanud saavad asjade "avalikkusest" väga erinevalt aru  ja tunnevad oma privaatsusega seoses erineval tasemel ohtu.

Õige kommunikatsioon ei ole lihtne. Väga raske on oma mõtteid edasi anda, sest teised ei pruugi sellest üldse nii aru saada nagu mina. Üsna kindel on tegelikult, et mitte keegi ei saa teisest samamoodi aru, sest kaks inimest ei saa kunagi olla kogenud täpselt samu sündmusi ja mõtteid, mis osalevad maailma lahtimõtestamisel ja loovad sellest tähendusi. See aga ei tähenda, et me ei peaks edasi üritama, sest muidu jaguneks maailm väga pisikesteks tükkideks, kus kõik ainult endale keskenduvad.

Kasutatud kirjandus:
Danah Boyd blogi: http://www.zephoria.org/thoughts/archives/2013/11/02/facebook-allows-public-posts.html