Mõjustamisest

Kui loengus oli teemaks, mis vahe on suhtekorraldusel ja propagandal või kas neil üldse vahet on, siis ma leidsin oma varasematest materjalidest enda jaoks lisaselgitusi ning lisan need ka siia.

Sageli aetakse suhtekorraldust segi turunduse, reklaami ja propagandaga, isegi ajakirjandusega. Segadus tekib sellest, et nimetatud valdkondi sageli kasutatakse koos ning erinevate eesmärkide saavutamiseks kasutatakse sarnaseid kommunikatsioonitehnikaid. Propaganda on enamasti “käskivas kõneviisis” ning ühepoolne, samal ajal kui suhtekorralduse eesmärk on tekitada dialoog, saavutada harmoonia ja üksmeel kahesuunalise kommunikatsiooni, arutluste ja diskussiooni kaudu.

Seega, minu jaoks on asi lihtne - suhtekorraldus on pigem hea, propaganda pigem halb. Mõlemad valdkonnad paraku aga hõlmavad hoopis ka sellist asja nagu mõjustamine. Cialdini "Mõjustamispsühholoogia" raamat oli meil, psühholoogidel, juba samanimelise aine raames kohustuslik kirjandus ning soovitaksin seda igaühele. Selles postituses keskendun Cialdini raamatu 6. peatükile, mille teemaks on autoriteetsus ja selle mõju. Tema poolt kirjeldatud nähtust võib märgata praktiliselt igas olukorras - inimesed omistavad endale ja teistele mingisugused rollid ning kõrgema autoriteediga inimeste otsused ei ole üldjuhul sellised, milles võiks kahelda - autoriteetsematele inimestele omistatakse nn perfektne olemus ning ei usuta, et nad vigu teevad.  Sama toimub ka vastupidiselt. Kui keegi saab endale uue rolli ja tunneb end kellestki "kõrgemal olevana", siis tema arvamus on tähtsam ja selles ei tohi kahelda.

See teema on natukene innustatud ühest täiesti tavalisest Delfi artikli kommentaarist. Hästi päevakajas on hetkel madalad palgad ning erinevate tähtsate majandusteadlaste artiklid, miks peaks palku peaks tõstma või miks mitte. Konkreetne kommentaar rääkis ühest tuttavast, kes kunagi oli saanud väga madalat palka ning ei olnud sellega paraku rahul. Seejärel kaotas ta töö ning tegi oma ettevõtte. Aga olles nüüd teises positsioonis, siis ise maksab ikka oma töötajatele peaaegu miinimumi. See on küll keegi-kuskil-rääkis-kellestki-kuskil näide, aga ometigi ilmselge näide rollide vahetuse mõjudest.

Selline mõjustamine ja autoriteetide usaldamine on kahjuks igapäevane. Nagu ka loengus sai öeldud - igal õppejõul on võimalik alustada väikese hulga tudengitega revolutsiooni - aga see on ju ka sellepärast, et õppejõud on tudengite jaoks autoriteet ning targem, seega tema teadmistes ja arvamustes ei kahelda. Kogu (väikese ringiga selleni jõutud) mõte on selles, et inimesed peaksid õppima rohkem kahtlema ja küsima ja oma teistsugust arvamust avaldama. Samas kui autoriteetide austamine ära kaoks ja kõik kõigis kahtlema hakkaksid, siis ilmselt saaks maailmast kaos. Võta nüüd näpust, mis siis õige oleks...